IN ENGLISH

Home

Õppereis Rootsi

Oktoobrikuu teises pooles korraldasime meistriõppel osalejatele väikese reisi Stockholmi. Eesmargiks oli külastada Rootsi Rahvaülikooli paadiehituse õppetooli Stocholmis, käia ära mitmes merendusalases muuseumis ning anda üks korralik motivatsioonisüst kõikidele meie õpilastele.

Pole ju vale väita, et Rootsi on meile väga heaks eeskujuks oma suurepärase merendusajalooga ning kuidas sealne paadi- ja laevakultuur on katkematult kestnud tänase päevani. Kui koduses Eestis tundub niivõrd erilisena iga nähtud traditsiooniline paat ja laev, siis Põhjamaades loetakse tradistiooniliste merealuste arvu mitte kümnetes, vaid sadades ja tuhandetes. Nii võib näha igas sealses väikeses sadamas korraga rohkem puidust veesõidukeid kui Eestis neid üldse kokku on. Ja teadmine, et puidust paatide ehitus ja renoveerimine pole Põhjamaade mõistes sugugi säärane niši-ettevõtmine, kui see Estis võib tunduda, annab loodetavasti kõikidele koolitusel käijatele ja ka tulevastele õpilastele juurde kõvasti enesekindlust!

19. oktoobril pärastlõunal suundusime bussiga Haapsalust Tallinna poole, et sealt juba õhtuse laevaga Stockholmi poole seilata. Ülesõit oli meeleolukas ning järgmise päeva hommikuks olime juba rõõmsasti Stockholmis.

20. oktoober. Esmalt külastasime Skeppsholmeni Rahvaülikooli. Vastu võtsid meid seal paadiehituskursuse õpetaja Fredrik Leijonhufvud ja koolijuht Stina Swedberg. Kuigi antud rahvaülikool pakub täiskasvanuõpet väga erinevatel käelisi oskusi arendavatel erialadel, huvitas meid eelkõige nende paadiehituse õppetool. Peale põhjalikku ringkäiku kooli õppeklassides ja töökodades olid Skeppsholmeni Rahvaülikooli paadiehitajad valmistanud ette meie õpilastele loengu traditsioonilistest rootsi paaditüüpidest, nende ehituslikest eripäradest ning kasutatavatest materjalidest. Saime näha ka korralikku kollektsiooni kooli õpilaste poolt valmistatud paatidest, mida tudeerides oli meie meestel ja naistel äratundmisrõõmu küllaga. Küll leiti, et, „näe, meie teeme ju täpselt samasugust Haapsalus, ainult, et meie töö tundub korralikum olevat“, või siis, et „oi-oi, see on nüüd küll väga korralik meistriteos, peab mõõtu võtma!“. Kokkuvõtteks peab ütlema, et äärmiselt tugeva positiivse laengu andis see külaskäik – sai hulga targemaks ja mis veelgi tähtsam – sai kinnitust tõsiasi, et pole oluline, millisel Läänemere kaldal ka ei ela, sarnase tegumoega ja tehnikaga paate tehakse tehakse nii siin, kui sealpool!

Peale rahvaülikooli sõitsime Rootsi Rahvusliku Meremuuseumi ühte harumuuseumi – Rootsi Mereajaloo Muuseumi. Seal võttis meid vastu Fredrik Blomqvist. Meie jaoks oli valmistatud ette põhjalik loeng Rootsi ajaloolistest paatidest ning laevadest. Saime ülevaate, et millised alused ja miks saavad taotleda ajaloolise paadi või laeva nimetust ning kuidas muuseum haldab enda valduses olevaid aluseid. Peale loengut tegime ringkäigu muuseumis ning samuti ka muuseumi arhiivis. Seal olid arhivaarid meie jaoks välja toonud eelkõige paadiehitust puudutavaid artikleid – hulganisti erinevate tööpaatide jooniseid koos kirjeldustega. Äärmiselt põnev oli tutvuda ka eestirootslaste ajalugu puudatavate väljalõigete, kogutud meenutuste ning pildimaterjaliga.

Muuseumist väljudes oli üllatus suur nähes loojuvat päikest, mis märkis tõsiselt töise päeva lõppu. Emotsioone oli kogunenud ju mitme hea päeva või mõnele ka võib-olla nädala jagu! Sellegipoolest otsustasime enne hotelli suundumist sõita läbi ka kuningalossist ja teha seal väike jalutuskäik. Sealt juba sõit otsejoones ööbimiskohta, korralik kõhutäis ning puhaste linade vahele.      

21.oktoobri hommik algas varase äratuse ning sõiduga Meremuuseumi ning Vasa Muuseumi juurde. Need kuuluvad samuti Rootsi Rahvusliku Meremuuseumi alla ning seal võttis meid vastu Leif Malmberg, kes esmalt näitas meile pisut ringi sadamas seisvatel Meremuuseumi laevadel. Saime oma silmaga kaeda vana tulelaeva, aurulaevast jäämurdjat ning teisi väiksemaid merealuseid. Kõige suuremat huvi pakkusid jäämurdja mootoriruum oma suurte aurukateldega ning kõikide laevade abipaadid. Loomulikult lahkuti sadamast kahjutundega, et meil seal tervet päeva polnud võimalik veeta!

Edasi jalutasime juba muuseumi laohoonest näitusesaalini kus kahel korrusel kokku olid eksponeeritud rohkem kui sada ajaloolist paati ja laeva! Leif oli sealgi lahkesti nõus rääkima lugusid eksponaatidest ja vastama meie sadadele küsimustele. Aeg lausa lendas seal! Uskumatu oli näha sellist mere- ja kultuuripärandit ning tõdeda, et Rootsi riik on ära teinud tohutult tänuväärse töö ja saanud ühe katuse alla säärase hingamatvalt võimsa kollektsiooni. Seal oli nii tööpaate eelmisest ja üle-eelmisest sajandist kui ka Rootsi kuningapere lõbusõidu paate- ja laevu isegi 17-ndast sajandist. Samuti hulganisti eelmise sajandi algusaastate lõbusõidukaatreid ja- jahte, kanuusid svertide ja purjedega, võidusõidujahte, ümbermaailmasõiduks ehitatud kiiljahte jne jne. Ega ilma sunduseta poleks pea keegi sealt välja niipea tulnud aga meil oli ju ometi päevaplaan tehtud ning järgmise sihtkohana ootas meid juba kuulus Vasa Muuseum. Seal leppisime kokku aja, mil koguneme taas bussi juurde ning igaüks võis omas tempos muuseumile tiiru peale teha.

Peale lõunasööki võtsime suuna Beckholmeni saarele – Stocholmi ühele vanimale tegutsevale tööstussaarele, kus juba aastasadu on laevaehituse ja tõrva-ajamisega tegeletud. Saarel võttis meid vastu Erik Söderberg, kes tegi meile seal korraliku ringkäigu koos põneva ajalootunni ning tänapäevase olustikukirjeldusega. Saarel nähtust olid vast kõige mujetavaldavamad sealsed suured kaljusse lõhatud laevadokid.   

Sellega oli meil päevaplaan täidetud ning aegki otsas ning tuli suunduda reisiterminali. Check-in, pikk rauast koridor ning olimegi taas koduse laeva peal. Ja juba varsti algaski reis tagasi kodu poole.

22. oktoobri, laupäeva hommikul sildusime kenasti Tallina reisiterminalis ning viimane lõik meie õppereisist võis alata – bussisõit Haapsalusse. Juba pärastlõunaks võisid kõik väsinud, ent õnnelikud reisisellid naasta kallisse kodusse ning proovida kildhaaval kokku panna seda mõnepäevast emotsioonide puslet – meenutusi, kogemusi ja teadmisi kogunes ikka hullupööra!