IN ENGLISH

Home

Koolituse neljas nädal

Oleme jõudnud loenguteemadega nüüd juba väikelaeva ehituspõhimõteteni ja laevaehituse spetsiifilise sõnavarani. Räägime erinevatest plagutusviisdest ning tutvume paadi rist- ja pikiläbilõikega. Teema on jällegi väga lai ning peatume kõigel üsna põgusalt. Põhjalik teemakäsitlus tuleb kavasse edasijõudnute grupis.
Nädala jooksul toimetame paralleelselt kahe aidas oleva paadiga – Rooslepa paadilt saab maha kraabitud veel viimane värv ja alustatud juba ka pardaplangutuse töölemisega ekstrentriklihvijaga; ruubalt kraabime maha vana värvi nii seest- kui kui ka väljastpoolt, immutame tõrvaõliga kaks alumist pardalauda väljastpoolt ja ruuba põhjalaudise nii seest- kui väjastpoolt. Ruup saab pisut hiljem kaetud ka juba linaõliga.
Alustame ka aurukasti ehitust. Seda hakkame kasutame pardaplangutuse aurutamiseks, et anda plankudele paigaldades just selline kuju, nagu meie seda soovime. Teeme ka pisemaid töid aidas, et luua endale mõnus ja efektiivne töökeskkond.
Voolime välja ka mõned nüüd juba tammepuust valmistatud knaabid, mis leiavad rakendust Rooslepa paadil. Olgugi, et seekordne knaabi-valmistamine on hulga suurem väljakutse, kuna tegemist on kõvema puuga, valmivad knaabid nobedate näppude vahel kiirelt ja valutult ning näevad väga kenad ning voolujoonelised välja!
 

Koolituse kolmas nädal

Nädala loenguteemaks oli laevaehituse-spetsiifilise puidumaterjali varumine, selle saagimine, kuivatamine ja hoiustamine. Nagu ikka, tuli ka sel nädalal erinevatel päevadel palju erinevaid lisaküsimusi teema kohta ja palju küsimusi ka teemaväliselt. Et juhendajad on meil suurte kogemustega paadimeistrid, siis kaldub keskustelu loengu jooksul tihtipeale algsest teemast kaugele, ent asjalikud küsimused teevad iga päeva ainulaadseks ja kordumatuks.
Praktilise töö poole pealt alustasime Rooslepa paadi lahtilammutamisega. Tekiehitis, mis oli talle lisatud, polnud kindlasti mitte ajastutruu ning mida päev edasi, seda kaunimat kuju paat võtma hakkas, kuni ühel päeval, olles nii-öelda paljaks kistud, võis nautida kaunist vaatepilti – kena joonega vana head puupaati. Nädala jooksul eemaldasime kuumaõhufööni ja kraabitsate ning pahtlilabidate abil pea kogu vana värvi paadi välisplangutuselt ning puhastasime paadi ka seestpoolt käsiharjade ja tolmuimejaga. Mootorgi sai suurte plokkide abil välja tõstetud.
Neljapäeval tõime Kaubaaita Rannarootsi muuseumi museaali – noarootsi ruuba. Ruup on ehitatud Noarootsis arvatavasti eelmise sajandi 70-ndate alguses ning olnud aktiivses kasutuses kusagil 90-ndate keskpaigani. Pikkust on tal 5,3 ja laiust 1,3 meetrit. Muuseumis on eakas daam juba 2000. aastast. Nüüd oli plaan teda veidi kõpitseda – vana värv ja ajapikkku kogunenud mustus maha kraapida ja uus kaitsev tõrvaõli ning paiguti ka linaõli värv peale kanda.Ülemine pardalaud tahab taastamist ja pisemaid töid on seal veel. Vette ei jõua ta enam kunagi ning seetõttu pole põhjalikku renoveerimistööd plaanis teha.
Nädala jooksul tõime Kaubaaita ka pisut lauamaterjali Rooslepa paadi tarvis ning tegime pisemaid töid aidas – kohendasime pisut kohvilauda, tegime Rooslepa paadi tekiehitise vineeridest kasti puidujääkide kogumiseks, täiendasime tööriistastendi jne. Kõik grupid, välja arvatud kolmapäevane grupp said ka väikese ekskursiooni töötavasse paadikuuri, mis andis hea pildi töökoja ülesehitusest ja kõikvõimalikest tööriistadest, mida ühes paadikuuris leida võib!
 

Koolituse teine nädal

Teine nädal sai juba märksa tegusam! Tegutseme sellest nädalast Raudteemuuseumi Kaubaaidas – sealsamas, kus paar aastat tagasi valmis Vikani meistrite käe all Ruhnu jahta Runbjarn, rahvapäraselt Ruhnu Karu.
Kaubaaidas ootas meid esmaspäeval juba ees Rooslepast toodud diiselmootori ja ahtris paikneva tekiehitisega 6,5-meetrine pikkune ja pea kahe meetri laiune puupaat, mille saatus oleks viinud peaaegu Jaani roaks. Õnn soosis aga vanaprouat ja tõi ta hoopis meile renoveerimiseks ja esimeseks õppevahendiks.
Nädala teemaks teooria-poole pealt oli puidu olemus ja ehitus ning tema füüsikalised ja mehaanilised omadused. Samuti erinevate puuliikide äratundmine ja kasutuskohad ning -võimalused.
Praktikaosas sai igaüks valmis teha männipuust knaabi. (selle saaks ühendada nt galeriiga, kus foto). Ega praktikas keegi enese paadi või laeva jaoks naljalt mändi knaabi valmistamiseks küll ei kasuta – on ta ju liialt pehme puu, et vastu pidada suuremale lokaalsele koormusele. Valitud sai ta aga esimese knaabi valmistamiseks just nendel samadel põhjustel – mänd on piisavalt pehme ja poorne ning seetõttu sobilik esimeseks käeharjutuseks. Kuigi koolitusel lööb kaasa hulga mehi-naisi, kel hea kogemus puidutöös juba olemas, oli see põnev nikerdamise ja voolimine sellegipoolest kõigile.
Knaap välja voolitud, sai seda ka tõrvaõlis veidi leotatud ning sellega kena vammuse selga antud. Igaüks võis oma knaabi koju kaasa võtta ja selle enesele mälestuseks jätta. Kes lubas selle kruvida kodus lipuvarda külge, kes lihtsalt riiulile asetada, silmad särasid küll päeva lõpuks pea kõigil. Naljaga pooleks sai lisatud, et nüüd on tarvis vaid veel paat knaabile külge ehitada, keerulisem töö ju tehtud!
 

Esimene sissekanne

Tervitused kõikidele puulaeva-huvilistele! Täna sai tehtud algust koolitusega töötutele – tegemist siis puupaadi ehituse ja renoveerimise algõppega. Kogu info koolituse ja projekti kohta on üleval siinsamas kodulehel nii, et projekti sisu ja vormi ümber jutustama vast ei hakkaks.

Sooviavaldusi koolitusel osalemiseks laekus meile rohkem, kui kohti ette nähtud! Väga paljudele pidime kohe ära ütlema, kuna kõnesid tuli pea igast Eestimaa otsast aga projekti sihtrühmaks on vaid Läänemaa, Hiiumaa ja Saaremaa töötud. Et juba Läänemaa inimesi tuli juba nõnda palju kokku, siis otsustasime simese ringiga tegeleda vaid oma kodu-maakonna inimestega.

Palju huvilisi oli ka töötava rahva seas. Paraku pidime ka neile ära ütlema..

Aga nagu öeldud, esimene õppepäev nüüd siis seljataga ja väga hea tunne sees. Olime kohtunud juba varem enamiku õppuritega, kas infopäevadel või siis Vikani kontoris, aga nüüd, näinud kogu seda meeskonda silmast silma ja kogedes säärast tegutsemis- ja õppimishimu, saime ise kah kena positiivse süsti.

Et esimeses õppemoodulis ehk algõppes osaleb kokku ca 70 inimest, siis jagasime nad nelja rühma. Igaüks neist saab järgneva kolme kuu jooksul vähemalt 12 päeva koolitust. Grupid komplekteerisime suures plaanis piirkondade kaupa, kuna bussiühendus Haapsaluga maakonniti pisut erinev. Igasse päeva jagub küll ka mõni haapsallane. Tänane, esmaspäevane seltskond on peamiselt Lõuna-Läänemaalt. Ja eks me saame ajapikku nende kõigiga pisut lähemalt ka tuttavaks.

See on näide sellest, kuidas laeva ehitatakse
Metsas võib ka olla

Pages